Katlamajade 3D digitaliseerimine
Katlamaja digitaalne kaksik hoolduseks, dokumenteerimiseks ja töötajate väljaõppeks.
Katlamaja tegelik olukord on visuaalselt dokumenteeritud – ka pärast seadmete ja torustike ümberehitusi.
Tehnikud saavad objektiga tutvuda enne kohale minekut ning kontrollida seadmete asukohta ja ümbritsevaid tehnosüsteeme.
Seadmed saab siduda tehnilise dokumentatsiooniga – hooldusjuhendid ja muu tehniline info on leitav konkreetse seadme juurest.

Katlamaja on muutunud, dokumentatsioon mitte
Paljudes katlamajades on seadmeid aastakümnete jooksul korduvalt ümber paigutatud.
DOKUMENTATSIOON
Joonised ei kajasta enam seadmete ja torustike tegelikku paiknemist.
AJAKULU
Info kontrollimiseks tuleb tehnikul sageli objektile kohale minna.
TEADMISED
Katlamaja tegelik olukord on sageli kõige paremini teada pika kogemusega töötajatel.
VÄLJAÕPE
Uuel töötajal kulub katlamaja ja selle tehnosüsteemide tundmaõppimiseks aega.
MUUDATUSED
Seadmeid ja torustikke muudetakse, kuid tegelikku olukorda ei dokumenteerita alati uuesti.
PALJU OBJEKTE
Kümnete katlamajade puhul muutub ajakohase info leidmine järjest keerulisemaks.

Katlamaja tegelik olukord
ühes vaates
3D digitaalne kaksik loob katlamajast visuaalse keskkonna, kus saab liikuda, leida seadmeid ja avada nendega seotud informatsiooni – ilma objektile minemata.


Korduma kippuvad küsimused
Enne digitaliseerimist tasub kokku leppida, millised seadmed ja tehnosüsteemid peavad olema detailselt nähtavad ning millist infot soovitakse hiljem digitaalse kaksikuga siduda.
Seadmete tähised ja sildid peaksid olema võimalusel puhastatud ja loetavad ning pimedamates tehnoruumides tuleb tagada piisav valgustus. Vajadusel kasutame lisavalgustust ja kõrgemat statiivi, et jäädvustada ka raskemini nähtavaid seadmeid ning automaatikat.
See sõltub eelkõige objekti suurusest ja tehnosüsteemide tihedusest. Väiksema katlamaja 3D jäädvustamine võib võtta 1–2 tundi, kuid tihedalt seadmeid, torustikke ja automaatikat täis tehnoruum võib nõuda terve tööpäeva.
Ajakulu mõjutab rohkem seadmete hulk ja ruumi keerukus kui ruutmeetrite arv. 100 m² soojussõlm võib olla keerulisem kui kordades suurem tühi tööstusruum.

Jah. Digitaalses kaksikus saab seadmete juurde lisada hooldusjuhendeid, PDF-faile, fotosid, videoid, kirjeldusi ja linke veebilehele. Seadme juurest saab luua ka otselingi ettevõtte olemasolevasse hooldus-, dokumendi- või haldussüsteemi.

Digitaalne kaksik töötab veebibrauseris ning ligipääsu saab anda ettevõtte valitud töötajatele.
Sõltuvalt kasutatavast lahendusest saab ligipääsu piirata parooliga või siduda keskkonna ettevõtte enda siseveebi või muu süsteemiga. Täpne ligipääsulahendus lepitakse kokku vastavalt ettevõtte turvanõuetele.
Kui katlamajas vahetatakse seadmeid või ehitatakse ümber torustikke, saab digitaalset kaksikut vastavalt muudatuse ulatusele uuendada.
Väiksemate muudatuste puhul võib olla võimalik uuendada ainult muutunud ala. Suurema ümberehituse järel on sageli mõistlik vastav tehnoruum või objekt uuesti 3D jäädvustada, et digitaalne keskkond vastaks taas tegelikule olukorrale.
Jah. Lahendus sobib eriti hästi ettevõtetele, kelle hallata on kümneid katlamaju, soojussõlmi või muid tehnilisi objekte.
Iga objekt saab oma digitaalse kaksiku ning objektid saab organiseerida ühtse süsteemi järgi. Nii saavad tehnikud ja haldusjuhid erinevate objektidega tutvuda veebis enne kohale minekut.
Jah, sõltuvalt kasutatavast skaneerimistehnoloogiast saab digitaliseerimise käigus luua ka punktipilve.
Kui punktipilve soovitakse kasutada projekteerimiseks, mõõtmiseks, jooniste või 3D mudeli koostamiseks, tuleks see vajadus enne töö alustamist kokku leppida. Siis saame valida selleks sobiva mõõdistusmeetodi ja väljundformaadi.

Põhilahendus on veebibrauseris töötav 3D digitaalne kaksik, mida saab kasutada arvutis, tahvelarvutis või telefonis ilma spetsiaalset projekteerimistarkvara paigaldamata.
Katlamaja digitaliseerimise maksumus koosneb üldjuhul 3D jäädvustamisest ja digitaalse kaksiku loomisest, vajadusel seadmete ja dokumentatsiooni sisestamisest ning veebikeskkonna majutusest.
Seadmete tehnilise info sisestamisel tuleb arvestada ka ettevõtte enda töötajate ajaga, sest just nemad tunnevad kõige paremini seadmete tähiseid ja olemasolevat dokumentatsiooni.
Veebikeskkonna majutamise tingimused sõltuvad valitud platvormist ja objektide arvust ning lepitakse enne projekti alustamist kokku.